Harilik trompetväänik (trompetliaan) - Campsis radicans

Campsis radicans paistab Lätis silma väga hea talvekindluse ja rikkaliku õitsemisega.

Kõrgus: 6-10 m pikkused liaanid

Kasvutingimused Läti kliimavööndites: lääne-, kesk-, harvem idavöönd (vajab katmist)

Võra: tugeva kasvuga liaanid, mis ronivad kinnitusjuurte abil. Noored võrsed on rohelised, puitudes helepruunid – käesoleva aasta omad, vanemad on kaetud pruunika kestendava koorega. Vanemad võrsed võivad taime alusel saavutada mitme sentimeetri läbimõõdu.

Õied: õitseb juuli keskpaigast septembri lõpuni rikkalike oranžikaspunaste, 5-7 cm pikkuste trompetikujuliste õitega, mis on koondunud pööristesse või kännasjatesse õisikutesse. Õied moodustuvad käesoleva aasta võrsete tippudes.

Viljad: pärast õitsemist moodustuvad viljad – piklikud kuprad (kaunad), milles on seemned; need valmivad ka Lätis.

Lehestik: lehed on vastakud, sulgjalt liitlehed paaritu tipulehega, võivad ulatuda isegi 40 cm pikkuseks, lehekesed on saagja servaga, lühikeste rootsudega, kuni 10 cm pikad, rohelised, sügisel värvuvad kollaseks.

Talvekindlus: talvel külmuvad noored puitumata võrsed. Karmimatel talvedel võib kahjustuda ainult taime ülemine osa, kui temperatuur langeb alla -25^oC kuni -30^oC, kuid taim taastub kiiresti, saavutades juba ühe suvega vähemalt 4 m kõrguse. Kevadel alustab trompetväänik kasvu hilja, alles mai teisel poolel ilmuvad pungad, ja paljud arvavad, et taim on talvel hukkunud, sest võrsed näivad kuivad ja pungadeta. Talvitumisest annab märku see, kui võrseid järk-järgult tagasi lõigates on nende keskosa roheline; kui see on pruun, lõigatakse edasi kuni rohelise kohani. Mai lõpus algab intensiivne kasv ning juunis on juba kujunenud tugevad võrsed, mille tippudes hakkavad moodustuma õiepungad.

Kasvutingimused: et mitte kahjustada maja seinu, ei ole soovitatav teda istutada hoone seinte lähedale. Seinast tuleks hoida vähemalt 50 cm vahet, sest kinnitusjuurtega haakub ta meelsasti igasuguse ehitusmaterjali külge. Rajage tugev tugi. Et trompetväänik rikkalikult õitseks, valitakse talle päikeseline koht või vähemalt selline, kus päike paistab poole päeva vältel; sobib nii ida-, lõuna- kui läänekülg. Kui koht on valitsevate tuulte eest kaitstud, võib trompetvääniku kindlasti istutada ka pergolate, kaarte ja lehtlate juurde. Ei soovitaks istutada aia äärde, kus on metallpiire ja valitsevad tuuled. Istutatakse huumusrikkasse, mõõdukalt niiskesse mulda, lisades istutuskohale komposti või muud orgaanilist väetist. Kui trompetväänikule määratud koht talle meeldib, õitseb ta rikkalikult, kasvab jõuliselt ja ajab juurevõsusid, mida tuleb regulaarselt eemaldada, sest tegelikult kuulub ta invasiivsete taimeliikide hulka. Püsivale kasvukohale istutamiseks on parem valida vähemalt 3-4 aasta vanused taimed. Istutatakse 0,5-1 cm sügavamale, kui ta kasvas konteineris.

Hooldus: Väetamine. Kevadel enne pungade puhkemist puistatakse taime ümber 30 g ammooniumnitraati. Võib mulda viia ka kõdunenud sõnnikut. Hiljem väetatakse kompleksse NPK-väetisega.

Kujundamine. Trompetvääniku tagasilõikamine on oluline. Esimestel paaril aastal pärast istutamist kujundatakse taime nii, et vähemalt kolmandik võrsest näpistatakse või kärbitakse tagasi, et taim kasvataks külgvõrseid, millest saavad luuoksad; neid suunatakse külgedele, et taim laieneks, ning nõrgemad võrsed lõigatakse välja. Edaspidi lõigatakse kevadel (aprillis), võib ka sügisel pärast lehtede langemist, luuokstelt kasvavad võrsed tagasi, jättes 2-3 punga. See soodustab rikkalikku õitsemist ega lase kujuneda tihenenud aia „metsikuks“.

Tavaliselt külmuvad toored puitumata võrsed talvel ära, kuid luuoksad kujunevad tugevad ja jämedad.

Talveks katmine. Esimestel paaril aastal võib võrsed talveks maha painutada. Külmade saabudes kuhjatakse juurekaelale kuiva turvast või muud kuiva materjali ning võrsed kaetakse kuuseokste või roopunutisega. Kui trompetväänik on juba suuremaks kasvanud, võib ta talveks katmata jätta ning jätta toe külge.

Toed. Äsja istutatud noorele trompetväänikule piisab algul sellest, kui tema kõrvale torgata 1,5 m pikkune bambusest või plastist kepp, mille külge taim siduda, kuid mõelda tuleb korralikule toele. Sümpaatne on puidust raam, mille külge trompetväänik haakub kinnitusjuurtega ka paremini, kuid see mädaneb aja jooksul ära, mistõttu tasub rohkem mõelda metallraamile, mis kestaks kauem. Kogemuse põhjal võin öelda, et trompetväänik püüab meelsamini haakuda hoone seina kui talle mõeldud toe külge; siin võivad abiks olla tomatite kinnitamiseks mõeldud klambrid, mille abil saab taime väga hästi toe küljes hoida.