Citronliāna

Hiina sidrunväändik – Schisandra Chinensis

Kõrgus: kuni 8 m

Kasvutingimused Läti kliimavööndites: lääne-, kesk- ja idavöönd.

Võra: väga jõuline heitlehine liaan, mis võib kasvada kuni 8 m kõrguseks. Võrsed on algul rohelised, küpsena pruunkollased, vanemate okste koor tumepruun ja krobeline. Keerdub toe ümber päripäeva.

Õied: ühesugulised, 3–5 kaupa võrse alusel, kreemikasvalged, umbes 2 cm läbimõõduga, lõhnavad, nende lõhn meenutab nagu teistelgi taimeosadel sidruni ja vaigu lõhna. Pungad puhkevad ja võrsed hakkavad moodustuma mai teisel poolel, õitseb juuni alguses.

Viljad: mahlane kukkurviljadest liitvili ehk lihtsamalt öeldes marjad, mis meenutavad hõredat 8 cm pikkust sõstrakobarat, oranžikaspunased, ümarad, kuni 1 cm läbimõõduga. Viljaliha on meeldivalt hapu maitsega, seemned kuni 3 mm laiused, oranžikaskollased, terava, tugeva, vaiguse maitsega. Valmivad augusti lõpus, septembri alguses. Pärast istutamist hakkab vilja kandma 3–5 aasta pärast. Ühelt taimelt võib saada kuni 5 kg vilju.

Lehestik: 5–10 cm pikad, elliptilised, järk-järgult aheneva tipuga, pealt rohelised ja paljad, alt heledamad ning roodudel kergelt karvased, sügisel värvuvad üsna varakult kollaseks.

Talvekindlus: võrsed saavad osaliselt külmakahjustusi ainult väga ebasoodsatel talvedel, kui külm järgneb sulale. Talve lõpus võib okste koor päikese käes kõrbeda. Külmakindlus -30^oC kuni -40^oC

Kasvutingimused: Väga jõuline heitlehine liaan, mis võib kasvada kuni 8 m kõrguseks. Võrsed on algul rohelised, küpsena pruunkollased, vanemate okste koor tumepruun ja krobeline. Keerdub toe ümber päripäeva. Vahel on kuulda olnud jutte selle taime kahekojalikkusest, et vaja on isastaim ja emastaim. Kuid nii juhtub siis, kui taim on saadud seemikutest ning õitsemise esimestel aastatel moodustuvad ainult tolmukatega isasõied 5 tolmukaga, hilisematel aastatel aga ilmuvad võra ülemistesse harunemiskihtidesse ka emasõied ümarate, tipus veidi piklike emakalehtedega ja emakasuudmetega. Istutamiseks valitakse päikeseline koht, kuid hästi kasvab ka poolvarjus. Vajab huumusrikast, niisket, kuid mitte märga mulda. Istik istutatakse 0,5–1 cm sügavamale, kui see kasvas konteineris. Kui istutatakse hoonete seinte äärde, siis vähemalt 30 cm neist eemal.

Hooldus:Väetamine. Kevadel enne pungade puhkemist puistatakse taime ümber 30 g ammooniumnitraati. Võib mulda segada kõdunenud sõnnikut. Hiljem väetatakse kompleksse NPK-väetisega. Sügisel pärast saagi koristamist, septembri lõpus, väetatakse fosfori- ja kaaliumväetistega. Mulda tüve ümber kobestatakse väga ettevaatlikult ja pindmiselt, et mitte vigastada juurekaela ega juuri.

Kujundamine: Kärbitakse kevadel lehtedeta olekus. Välja lõigatakse peened, nõrgad, murdunud ja võra liigselt tihendavad võrsed. Vegetatiivseid võrseid lõigatakse nii, et saada endale soovitud Citronliāna võra kuju.

Ravitoime.Viljad, võrsed, juured ja lehed sisaldavad toniseerivaid ja ergutavaid aineid, mis vähendavad inimese organismi väsimust, taastavad erksuse ja energia ning suurendavad töövõimet, parandavad nägemist, aitavad füüsilise ja vaimse üleväsimuse ning depressiooni korral.

Sisaldab E- ja C-vitamiini ning inimese organismile vajalikke mikroelemente. Marju võib süüa nii värskelt, kuivatatult kui ka külmutatult. Väga maitsvad on need meega segatult.

Igal aastaajal, eriti talvel, võib lõigata võrseid, valada need üle keeva veega, lasta pool tundi tõmmata, tarvitada kahvatukollast võrsetõmmist.

Citronliāna lehtedest võib valmistada maitsvat, toniseerivat teed. Suvel valatakse 1–2 värskele lehele, talvel aga poolele teelusikatäiele kuivatatud lehtedele klaas keeva vett, lastakse pool tundi tõmmata, juuakse 1–2 klaasi päevas. Õhtul ei ole soovitatav, sest võib raskendada uinumist.